Sekšoneren

Sekšoneren lea ohcan juohkit ovtta dahje máŋga vistti máŋgga ovttadahkii. Lea dábálaš juohkit sekšuvnnaide go stuorra visttiin leat máŋga ásodaga, ja vejolaččat kantuvrrat dahje gávpesajit. Ráidodállu dahje opmodat mas leat máŋga friijaviesu, nu go omd. bartaguovllus, sáhttá maiddái organiserejuvvot eaiggátsekšuvdnaoktasašeaiggátvuođat

Juohke sekšuvnnas sáhttá leat váldooassi, ovdamearkka dihte ásodat, ja okta dahje eanet lasseoasit. Dábálaš lassioasit leat parkerensajit ja vuorkkát.

Juohke sekšuvdna oažžu sierra vuođđosiiddu go sekšoneren álgá, ja das boahtá ovdan mii gullá guđege sekšuvdnii, nugo lasseoasit.

Ovtta sekšonerenai sáhttá gullat dušše okta opmodat, ja olles opmodat oktan visot huksehusaiguin galget leat seamma sekšuvnnas. Sáhtát ieš ohcat sekšonerema, itge dárbbaš fágačehppodaga go ozat.

Gii sáhttá ohcat
Lea opmodateaiggát dahje opmodatláigohas mii sáhttá ohcat sekšonerema ja ođđasitsekšonerema.

Jus don vuolláičállát ohcama eanaeaiggáda ovddas, de fertet mielddát fápmudusa eanaeaiggádis. Fápmudus galgá leat originála dahje rivttes máŋgehus,

Se informasjon fra Kartverket om fullmakt. External link, opens in new window.

Ná ozat don
Ohcamušas galget leat mielde:

• Sekšonerengáibádusskovvi (2 st.)
• ​Plánatevnnet (2 st.)
• Dilleplána (2 st.)
• Njuolggadusat (1 st.)
• Son geas ii leat mearridanváldi, galgá miehtat. Jus opmodagas lea mearridanvuoigŋaiđahisvuođacealkámuš, de galggat maiddái viežžat miehtama vuoigatvuođaoamasteaddjis mas lea originála vuolláičállin.
• Duođaštus ahte ássanoasit leat lobálaš plána- ja huksenlága mielde. Dat mearkkaša huksenlohpi dahje gárvenduođaštus. Jus dus ii leat dokumentašuvdna, de sáhtát váldit oktavuođa huksenáššái ja bivdit oažžut sáddejuvvot digitaliserejuvvon opmodatdieđuid.

Plánatevnnegat
Huksendokumeanttaid kopiijat (dušše 1. gearddi plánat) buot viesuid várás mat leat eatnamis. Tevnnegiin galget leat buot dásit oktan gealláriiguin ja lovttaiguin, ja berrejit leat dábálaš adnon mihttolávas - áinnas 1:100 dahje 1:200. Juohke tevnnegii galgá čállit registernummira (dállonummira ja geavahannummira), adreassa ja etášanummira.

Tevnnegiid berre dasto beaivádit ja mihttolohkkái bidjat. Govat fertejit leat nu buorit ahte ovttaskas latnja sáhttá adnot - omd. "gievkkan" ja "basadanlatnja" - čielgasit oidno. Ráját doaluid gaskkas - ja ossodagaid ja oktasaš areálaid gaskkas - galget merkejuvvot. Seaimmaládju berre maid čilget guđe areálat leat vejolaš lasseoasit - omd. vuorkkát - guđege sektorii. Ávžžuhuvvo ahte merken dáhpáhuvvá sierra ivnniiguin ja/dahje skrávuras.

Juohke oassesekšuvdnii - sihke váldosekšuvdnii ja lassisekšuvdnii - galgá biddjot sekšuvdnanummár. 

Dilleplána
Dát lea kárta opmodagain mat galget sirrejuvvot. Kárta galgá uhcimusat čájehit opmodatrájáid ja buot visttiid. Das berre leat dáhton ja mihttoláva. Ávžžuhuvvo atnit dili kártta mii ráhkaduvvui huksenohcama oktavuođas.

Jus sekšoneren maiddái fátmmasta osiid tomttas lassejuogustussan ovttaskas juogustussii, de dat ferte boahtit ovdan dilleplánas. Dakkár lassioasit sáhttet leat omd. parkerensadji dahje oassi gárddis mii galgá geavahuvvot dušše ovttaskas olbmuid várás.

Lassioasi galgá sáhttit ráddjet čielga ja ovttačilggolaš vuogi mielde huksenosiid vuođul dahje daid vuođul mat leat merkon dakkárin. Dat sáhttá omd. lea guhkideapmi viessoseainnis dahje rasttildeapmi viessoravddain. Ráddjen guoská sihke eará sekšuvdna lasseosiide ja oktasašareálaide. Geahča sierra bagadusa tomtta lassioasi birra. 

Áššemeannudeapmi
Gáibádus sáhttá ovddiduvvot ovdal go huksenbargu álggahuvvo. Ávžžuhuvvo dattetge ahte sáddehus vuorddihuvvo nu guhká go vejolaš. Vásáhusat čájehit ahte dávjá čuožžilit sávaldagat rievdadit addojuvvon rámmalobi detáljaplánema dahje huksenbargguid álggaheami oktavuođas. Jus sirrejupmi čađahuvvo menddo árrat, de šaddá váttis čađahit dakkár rievdadusaid.

Gieldda áššemeannudeapmi manná e.e. bearráigeahččat ahte namuhuvvon geavaheapmi dávista gustojeaddji muddenplánii dahje eará areálaplánii. Viidáseappot áigut mii bearráigeahččat ahte buot oktasašdoaimmat biddjojit oktasašlanjaide ja ahte doaibmaovttadagat oppalaččat ožžot ulbmillaš ráddjema. 

Diggelogahallama maŋŋil
Nubbi kopiija vurkejuvvo diggelogahallaneiseválddis. Originálaoassi ja buot mildosat galget sáddejuvvot ruovttoluotta ohccái gieldda bokte. 

Olgoviidodat sekšuvnna lasseoassin
Guoská oktovuoigatvuođa geavahit osiid ávdin eatnamis. Dakkár eksklusiiva geavahanvuoigatvuođa ulbmil sáhttá leat ee. leat olgunastin- ja parkerensadji. 

Olggoviidodat lasseoassin
Iešguđetge oassái sáhttá, jus lea sávaldat, čadnojuvvot oktovuoigatvuohta geavahit maiddái daid osiid eatnamis mat eai leat ássojuvvon. Dakkár eksklusiiva geavahanvuoigatvuođa ulbmil sáhttá leat ee. leat olgunastin- dahje parkerensadji. Eaktun lea ahte guoskevaš eatnamat eai leat dárbbašlaččat oktasaš geavaheapmái eanet go ovtta juoguseaiggádii. Dábálaš ovdamearkkat dien maŋimužžii leat boahtingeainnu stobuide; guosseparkeren; ja stoahkansajit. Šiehtadus mii addá oktovuoigatvuođa geavahit huksejuvvon oasi tomttas, ii galgga rihkkut muddenplána dahje eavttuid mat leat mearriduvvon huksenlobis. Jus huksenohcamušas omd. lea čájehuvvon ahte dihto areála galgá leat oktasaš olggustallanbáiki buot ássiide, de ii sáhte maŋŋil bidjat dan lassioassin dušše ovtta sektorii. 

Oktonas geavahanvuoigatvuohta

Vaikke vel huksekeahtes areála lea biddjon ovtta dihto oassái, de dat ii mearkkaš ahte eaiggát beasašii dáinna ollásit friija disponeret eatnama. Deattuhuvvo ahte dás lea sáhka dušše geavahanvuoigatvuođas. Eaiggádanvuoigatvuohta lea ain searveopmodat. Dat mearkkaša ahte sekšuvdnaeaiggát ii sáhte čađahit makkárge huksema - dahje stuorit roggamiid dahje deavdimiid. Geavahanrievtti sisdoallu sáhttá ovdamearkka dihte gilvvagietti areálaoasis leat ráddjejuvvon gilvimii; unnit plánemiidda; ja luovos lávddiid bidjan duovdagii.

Sekšuvdnaeaiggáda geavahanvuoigatvuohta ii maiddái hehtte eará sekšuvdnaeaiggádiid geavaheamis guovllu earenoamáš dárbbu mielde. Visttiid ortnegisdoallamii ovdamearkka dihte ii biehttalit bidjamis stáffu dahje ráidalasa areálii. Jus lea dárbu bidjat ođđa johtasiid vistái, de ferte maiddái dohkkehit dárbbašlaš roggamiid. 

Njuolggadusat
Buot juoguseaiggádiin galget leat njuolggadusat. Dáid sáhttá, jus háliida, dahkat viehka álkin. Unnimus gáibádus lea ahte opmodaga registtarnamma ja stivralahtuid lohku galget čielgasit boahtit ovdan. Njuolggadusaid sisdoallu ii leat almmolaš dohkkehusa/goziheami vuolde, ja siidaoassi sáhttá friddja maŋŋil rievdadit dahje dievasmahttit daid.

Njuolggadusat galget sáddejuvvot ovtta gáhppálagas. Buot eará ávdnasat (sekšuvdnaávžžuhus, plánatevnnet ja dillekártta) galget leat guovtti seammalágán gáhppálagas. Plánat ja dillekárttat galget leat jotkkolaš siidonummáriiguin - omd.. "Mildosat siidu 1 x:s". "Mildosa siidu 2 x:s" jna. Eanaš dáhpáhusain lea vejolaš bidjat olles etáša/olles opmodaga ovtta A3-siidui ja seammás deavdit gáibádusaid tevdnenmateriála čielggasvuhtii.

Jus vistti dahje opmodaga sturrodat lea stuoris, de sáhttá leat áigeguovdil ráhkadit álgotevdnema stuorát formáhtas nu go "juhkkojuvvo" A3-siidduin kopieredettiin. Muitte ahte buot siiddut galget leat sierra nummáriiguin. Gielddat háliidit dákkár oktavuođain oažžut ovtta gáhppálaga olles (ii juhkkojuvvon) kárttain

Čális áinnas mielddusreivve jus lea dárbu čilget diliid mat eai boađe ovdan eará materiálain. 

Sekšuvdnadokumeanttat dahje njuolggadusat

Mearrádusat olggustallama okto geavahanvuoigatvuođa birra sáhttet váldojuvvot mielde sekšuvdnadokumeanttaide dahje dahje oktasašeaiggátvuođa njuolggadusain. Válljen sáhttá leat mearrideaddjin dasa mo maŋit áiggi rievdadeamit sáhttet ordnašuvvat. Geavahanriektesoahpamuš - diggelogahallama bokte almmuhuvvon - sáhttá dušše rievdadit ođđasis sekšonerengohččomiin. Dalle gáibiduvvo guoskevaš geavahanvuoigatvuođalačča miehtan. Jus mearrádusat dušše váldojit mielde njuolggadusaide, de lea ovttaseaiggátčoahkkimis vejolašvuohta mearridit rievdadusaid.

Čuovvovaš oasit ja ovdamearkkat gieđahallet dušše geavahanvuoigatvuođasoahpamuša mii lea registrerejuvvon oasseohcama bokte. 

Olgoviidodaga mihtidandoaimmaheapmi lassioassin

Go olggustallanareála ásahuvvo oassin geavahanoassái, de galgá areála mihtiduvvot gč. § 4. matrikkeloven § 6 bustáva e ja eaiggátossodatlága § 9 nuppi lađđasa. Seamma gusto go olgoareálaid eanaeaiggátsekšuvnnas rievdaduvvo.

Mihtidandoaimmaheami gáibádus galgá čuovvut gohččosa. Olgoareála ráját galget čielgasit boahtit ovdan mihttomearálaš dilleplánas. 

Deavdde ohcanskovi
Go áiggut sekšoneret opmodaga, de fertet deavdit sekšonerenohcamuša.

• Søknad om seksjonering og utfyllingsveiledning External link, opens in new window.

Jus leat eahpesihkar maid galggat čállit iešguhtet čuoggáide ohcanskovis, geahča departementets veileder for utfylling av søknad om seksjonering External link, opens in new window.

Lea go opmodat juo sekšonerejuvvon?
Jus opmodat lea juo sekšonerejuvvon, ja don háliidat rievdadit dan, de fertet ohcat ođđasis sekšonerema.

Ođđasis sekšoneren - Sekšuvnnaid ovttastahttin ja juohkin

Jus ođđasis sekšoneren eaiggáduššansektorlága §12 mielde. Mearrádus lea dálá ossodagaid juohkima dahje ovttastahttima birra. Čilgejuvvon bargovuohki geavahuvvo maiddái dalle go ollásit heaittiha ovdalaš dahkkojuvvon sirrema.

• Søknad om reseksjonering og utfyllingsveiledning External link, opens in new window.

Jus leat eahpesihkar maid galggat čállit iešguhtet čuoggáide ohcanskovis, geahča departementets veileder for utfylling av søknad om reseksjonering External link, opens in new window.: