Bieggaseaidni, áidi, doarjjamuvra, skádjasuodji

Definišuvnnat

Áidi: Áiddit main leat eaŋkilis, geahppa huksehusat mat galget hehttet johtolaga, ovdamearkka dihte gođaáidi dahje eará áiddit mat eai leat čavddis. Rabas oasit galget leat unnimusat 50% huksehusas.

Bieggaseaidni: Čavddis šearbma / huksehus mii galgá hehttet sisa oaidnima, šlápmasuodji, bieggasuodji, jiena dahje sullasačča.

Doarjjamuvra: Doarju eatnama siskkáldasat amas eana fierralit.

Skádjasuodji: Lávga seaidni mii ráddje geahččama ja šláma, ja addá suoji biekkas. Skádjasuodji lea dávjá guhkibut go bieggaseaidni ja das leat jietnavuolidanmateriála.

Lea go doaibmabidju ohcanvuollásaš dahje ii árvvoštallojuvvo dan mielde gos dat lea, mo dat lea hábmejuvvon, man alla lea, ja man guhkkin eret lea opmodatrájás.

Friddja ohcangáibádusas

Friddja ohcangáibádusas dán vuolul plan- og bygningslovens § 20-5 External link, opens in new window. ja  SAK10 § 4-1 External link, opens in new window.

• Don leat ieš ovddasvástideaddji das ahte doaibmabidju (doaibmabidju = dat maid don galggat hukset) čuovvu plána- ja huksenlága mearrádusaid ja daidda gullevaš láhkaásahusaid, areálaplánaid, ja eará lobiid.
• Doaibmabidju ii galgga rihkkut eará njuolggadusaid, ovdamearkka dihte geaidnolága gaska- ja sierranjuolggadusaid dahje huksengildosa gáddeavádagas.
• Ovdal go huksegoađát de ávžžuhat mii ahte dieđihat kránnjáide. Jus don áiggut huksegoahtit el-fápmolinjáid lahkosiidda de berret váldit oktavuođa gielddain ja jearrat leago vejolaš garvit daid.

Duostunmuvra: Duostunmuvrraid sáhttet ceggejuvvot almmá ohcama haga jus eará ii leat mearriduvvon areálaplánas, nugo gieldda areálaplánas dahje muddenplánas. Unnit go 1,0 mehtera allosaš muvrrat galget leat unnimusat 1,0 mehtera eret ránnjárájás. Áiddit mat leat gitta 1,5 mehtera badjin, galget leat unnimusat 4,0 mehtera eret ránnjárájis. Muvra ii galgga hehttet oaidnima friddjaavádahkii geaidnoguorain.

Muhtin eavttut go áigu cegget muvrra: Don fertet fuolahit ahte muvra ii leat • Ceggejuvvo nu guhkkin eret opmodatrájis go lea lohpi. • Eai hehtte rabasguovlluid geainnu guvlui. • Ii guđege báikkis galgga huksejuvvot alit go dan mii lea lobálaš. • Heivehuvvon eanadahkii ja vejolaš eará muvrraide lahkosiin. • Hábmejuvvon estetihkalaččat buori ja geasuheaddji vuogi mielde nie ieš alddis ja dan oktavuođas gos dat lea. •

Ceggejuvvo áibbas njuolga geainnovuosttá / gáhttabeallái.

Jus don it leat áibbas sihkar du opmodaga rájá geainnoguvlui, de berret diŋgot rájá čájeheami gielddas. • Sihkkarastit amas oktage gahččat vulos jus muvra lea badjel 0,5 mehtera. • Huksejuvvo nu ahte dat fuolaha gáibádusaid teknihkalaš láhkaásahusas nugo konstrukšuvdnasihkkarvuohta ja sihkar huksenvuođđu.• Jus lahkosiin leat almmolaš čáhcebohccit ja duolvačáhcebohccit, de lea jierpmálaš váldit oktavuođa gielddain ja čielggadit gokko bohccit leat nu ahte muvra ii šatta hehttehussan bohcciide.Bieggaseainnit Dán lágan seainnit sáhttet ceggejuvvot ohcama haga, jus eará ii leat mearriduvvon areálaplánas, ovdamearkka dihte gielddaplána areálaoasis dahje muddenplánas.• Bieggaseaidni (šearbmaseaidni) mas allodat lea gitta 1,8 m rádjai ja guhkkodat gitta 10,0 m rádjai. Seaidni sáhttá leat juogo iehčanas dahje čadnojuvvon vistái, ja gaska ránnjárádjái ii galgga leat unnit go 1,0 m.• Bieggaseaidni (šearbmaseaidni) mas allodat lea gitta 1,8 m rádjái ja guhkkodat gitta 5,0 m rádjái. Seaidni sáhttá leat friddja dahje čadnojuvvon vistái ja dan sáhttá bidjat gitta ránnjárádjái.
Allodat ii oaččo leat badjel 1,8 m eatnamis.
Earut ráidovisttiid ossodagaid, main ossodagat leat seamma opmodaga oasit, ii rehkenasto ránnjáeanan. Dan dihte sáhttet seainnit ceggejuvvot seinniide.. 
Don leat ieš ovddasvástideaddji das ahte bieggaseaidni čuovvu plána- ja huksenlága mearrádusaid ja daidda gullevaš láhkaásahusaid, areálaplánaid nugo gielddaplána areálaoasi ja muddenplána, ja eará lobiid. Bieggaseaidni ii galgga maiddái rihkkut eará njuolggadusaid, nugo ovdamearkka dihte geaidnolága gaska- ja luoddaearronjuolggadusaid. Muitte ahte bieggaseaidni ferte huksejuvvot nu ahte huksehusaid sihkarvuođa gáibádusat doahttaluvvojit.
Ovdalgo huksegoađát, de ávžžuhat mii dieđihit kránnjáide. Áidi ránnjá guvlui Áidi ránnjá guvlui boahtá plána- ja huksenlága mearrádusaid vuollái dušše dalle go das leat mearrádusat areálaplánas, ovdamearkka dihte gielddaplána areálaoasis dahje muddenplánas. Jus áidi ii leat namuhuvvon opmodaga areálaplána oktavuođas, de sáhtát cegget áidi ohcama haga. Allavuohta gitta 1,5 m bajábealde eatnama lea eanaš dáhpáhusain dohkálaš. Priváhtarievttálaš mearrádusat maidda dus lea oktavuohta, gávdnojit lágas grannegjerde og naboloven. Áidi geainno guvlui Áiddit mat mannet geainnu guvlui ja mat leat álkes, geahppa huksehusat ja mat eai leat badjel 1,5 mehtera. Áiddit eai galgga hehttet oaidnima geaidnoguorain. Don sáhtát cegget áiddi mii lea geainnu vuostá almmá ohcama haga, jus eará ii leat mearriduvvon areálaplánas, ovdamearkka dihte gielddaplána areálaoasis dahje muddenplánas. Váldde áinnas oktavuođa gildii jus háliidat diehtit lea go dat áidi maid áiggut cegget lea ohcangeatnegas. Don leat ieš ovddasvástideaddji das ahte doaibmabidju (doaibmabidju = dat maid don galggat hukset) čuovvu plána- ja huksenlága mearrádusaid ja daidda gullevaš láhkaásahusaid, areálaplánaid, ja eará lobiid. Rádjemearkun sáhttá leat áigeguovdil go lea dehálaš ahte áidi ii ceggejuvvo olggobeallái opmodatrájá. Vejolaš rádjemearkun diŋgojuvvo gielddas. Galggat áinnas ovttasbargat kránnjáiguin vai álkibut sáhttá heivehit áiddi nu ahte šaddá vuohkkaseabbo goappašagaide. Muitte ahte áidi geaidnoguoras ferte hábmejuvvot nu ahte dat gierdá dábálaš geainnuid ortnegisdoallama deattu, nugo ovdamearkka dihte muohtačorgema.

Ohcanvuollásaš

Ohcanvuollásaš dán plána vuolul plan- og bygningslovens § 20-5 External link, opens in new window. og SAK10 § 4-1 External link, opens in new window.

Duostunmuvrrat, bieggaseainnit ja áiddiid mat eai leat namuhuvvon spiehkastatohcangeatnegasvuođas, muhto mat gieldda árvvoštallama mielde gullet plána- ja huksenlága § 20-4 d mearrádussii.) "Eará uhcit doaibmabijut maid doaibmabidjooamasteaddji gieldda árvvoštallama mielde sáhttá čađahit" sáhttá doaibmabidjoeaiggát ieš ovddidit ohcamuša.

Don leat de ovddasvástideaddji das ahte doaibmabidju čuovvu plána- ja huksenlága mearrádusaid ja daidda gullevaš láhkaásahusaid, areálaplánaid nu go gielddaplána areálaoasi ja muddenplána, ja eará lobiid. Gielda sáhttá bearráigeahččat ja gáibidit ahte duođaštat earret eará ahte gáibádusat huksenteknihkalaš njuolggadusain (TEK17) leat ollašuhttojuvvon..

Duostunmuvra
Guđe duostunmuvrraid sáhtát ieš doaibmabidjooamasteaddjin ohcat, dan ferte čielggadit juohke eaŋkiláššiin gielddain. Vuolggasadji lea ahte doarjjamuvra ii galgga leat badjel 1,5 mehtera. Okta eaktu lea ahte seaidni ii galgga ceggejuvvot erenoamáš váttis eatnamiidda ja dat ii galgga gierdat hirbmat eanadeattu.

Bieggaseainnit ja áiggit
Guđe bieggaseinniid ja áiddiid sáhttá doaibmabidjoeaiggát ieš ohcat, ferte čielggadit juohke áššis sierra..

Ohcangeatnegas mas gáibiduvvo ovddasvástideaddji fitnodat

Ohcangeatnegas mas gáibiduvvo ovddasvástideaddji fitnodat plan- og bygningsloven § 20-3. External link, opens in new window.

Ohcama sádde fitnodat mii váldá ovddasvástádusa ovddasvástideaddji ohccin, dahje doaibmabiddji geas lea ovddasvástádus ja gii ieš hukse. Vai don galggat dohkkehuvvot iešbirgejeaddjin, de eaktuduvvo ahte dus alddis lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta, dahje ahte don čatnasat muhtumii geas lea dakkár gelbbolašvuohta. Duvdinmuvrrat• Duvdinmuvrrat mat leat badjel 1,5 mehtera• Duvdinmuvrrat mat biddjojuvvojit guovlluide main leat hástaleaddji eanadilálašvuođat. • Eará duvdinmuvrrat ohcangeatnegasspiehkastagaid doaibmabijuide dahje das lea čielggadeapmi gielddas ohcangeatnegasasa ektui.

Bieggaseainnit ja áiddit• Ráhkadusat mat leat stuorra lossa seainnit, šearbmaseainnit dahje áiddit mat maiddái leat šlápmaseainnit.  Šlápmaseainnit• Šlápmaseaidni lea dávjá guhkibut go bieggaseaidni ja dat lea ceggejuvvon jienavuolidanmateriálain. • Jus šlápmaseaidni lea unnimusat 1,8 mehtera allat ja eanemusat 10 mehtera guhkki, de gustojit seamma njuolggadusat go bieggaseinniide. • Šlápmaseaidni mii lea badjel 1,8 mehtera allat ja guhkit go 10 mehtera gáibida ohcamuša ovddasvástideaddji fitnodagas. • Geaidnogaskavuohta geidnui guoski gáibádusat leat maid šlápmaseaidnái

Oza ieš ( iešhuksejeaddji )

Don sáhtát ieš ohcat ja leat ovddasvástideaddji huksenbargguin iežat ássanviesus dahje astoáiggeviesus, jus don sáhtát duođaštit ahte barggut čađahuvvojit plána- ja huksenlága njuolggadusaid mielde. Huksenbarggut galget leat eaŋkilis ja vuollegis kompleksiteahta (doaibmaklássa 1) ja dat gusket doaimmaide ovddasvástideaddji ohcci, plánejeaddji ja čađaheaddji.

Les mer om å søke selv som selvbygger External link, opens in new window.

Go visti lea gárvvis

Vaikke vel huksešii ge ohcama haga, de galgá gielda oažžut dieđu ahte visti lea gárvvis. Meld fra at bygget er ferdig  External link, opens in new window.

Mávssut

Meannudanbálká meroštallojuvvo doaibmabiju šlája ja sturrodaga mielde. Gáibiduvvo maid divat go gieđahallá sierralohpeohcamiid.
Gjeldende gebyrer for ulike tiltak finner du i kommunens gebyrregulativ.  External link, opens in new window.