Norsk Davvisámegiella
Skip to content

Luoitinlohpi

Jus dus lea ássanviessu, barta, turistafitnodat dahje sullasaš mii ii leat (dahje ii sáhte leat) čadnon almmolaš čáhcelágideapmái, de fertet ohcat gielddas lobi luoitit duolvačáziid. Jus doaibma dušše luoitá ránesečázi, de gusto ohcanvuoigatvuohta dušše jus dus lea sisabidjon čáhci. Luoitinčáziin oaivvilduvvo hivssetčáhci, gievkkančáhci, basadančázit ja bassančázit. Sásabiddjojuvvončáhci lea čáhci čáhcedoaimmahagain, goaivus ja cisternain mii fievrriduvvo sisa bohcciid čađa dahje goaivunbohcciid čađa. Ránis čáhci lea čáhci mii golgá gievkkanis, basadanlanjas ja bassaladdanlanjas - kloseahttačáhci ii rehkenastojuvvo dasa.

Eavttut

Luoitin lea unnit go 50 pe (olmmoškivileanttat). Standárdadilálašvuođat bohtet muđuid ovdan nuoskkidanlága 8. kapihttalis. 12. Eavttut sáhttet maiddái ovdanboahtit lobis. Ráidnenrusttega eaiggádis lea ovddasvástádus doaimma ja ortnegisdoallama ovddas láhkaásahusa vuođul.

Gielda sáhttá dárkkistit ahte rusttet lea biddjojuvvon, huksejuvvon ja doaibmagoahtán dohkkehusa eavttuid vuođul.

Oaivadeapmi

Gielda bagadallá eavttuid, ovdaiskkademiid ja mo galgá ohcat luoitinlobi. Čálalaš ohcamis galget leat čuovvovaš dieđut:

  • dokumenteret mo luoitimat galget ásahuvvot ja doaimmahuvvot
  • Jus luoitimat galget ásahuvvot ja doaimmahuvvot nuoskkidanláhkaásahusa kap. 12 gáibádusaid mielde dahje jus ohccojuvvo luvvejuvvot gáibádusas
  • ráidnenrusttega ja luoitinbáikki sajušteapmi kártii
  • beroštumiide maidda huksen dáidá guoskat, nugo juhkančáhci

Áššeosolaččaide ja earáide geaidda ášši sáhttá erenoamážit guoskat galgá dieđihit ášši sisdoalu birra. Dieđáhusa kopiija sáddejuvvo gildii. Vejolaš cealkámušaid galgá bidjat mielddusin ohcamii.

Ohcanmeannudeapmi

Gielda sáhttá ohcama meannudeames mearridit gáibádusa mii spiehkasta láhkaásahusa 12 kapihttalis dahje biehttalit ásaheames luoitima. Go gielda mearrida galgá go mearridit eará gáibádusaid, de galgá deattuhit nuoskkideami hehttehusaid daid ovdduid ja hehttehusaid ektui maid doaibmabidju muđui mielddisbuktá.

Áššemeannudanáigi

Ollislaš konsešuvdnaohcan mii dávista láhkaásahusa kap. 12 gáibádusaide galgá gielda guđa vahku siste mearridit. Jus gielda ii leat mearridan ášši áigemeari sisa, de rehkenastojuvvo lohpi addojuvvon, jus ii leat sivva jáhkkit ahte muhtun áššebealli ii leat dáinna duđavaš. Olles ohcamušat main leat gáibádusat mat spiehkastit njuolggadusain, galget meannuduvvot nu johtilit go vejolaš.

Jus dus lea luoitinlohpi, de gusto lohpi dušše dan rusttegii ja dan sajušteapmái mii lea ohccojuvvon. Muhtun doaibmabijut luoittusrusttegiid buorideamis eai gáibit ođđa luoitinlobi, muhto jus luoittusrusttegat rivdet mearkkašahtti láhkai, de doaibmabidju lea ohcanvuollásaš ja ferte ohcat ođđa luoitinlobi. Váldde áinnas oktavuođa gielddain jus leat eahpesihkkar! 

Mii rávvet ahte álo válddát oktavuođa minguin gielddas ovdal go bargagoađát luoittusrusttegiin. Jos don dagat smávit divodemiid dál, de dat sáhttet leat dárbbašmeahttun noađđin dutnje jus gielda gáibida earálágan divodemiid lagamus boahtteáiggis. Olu luoittusrusttegat mat gávdnojit odne eai leat dálá gáibádusaid mielde, ja báikkálaš nuoskkidaneiseválddit čuovvulit gielddaid rusttegiid ja gáibidit divodemiid dálá gáibádusaid mielde. 

Go áiggut rievdadit rusttega, de berret áinnas bidjat mielde gustovaš luoitinlobi, ja čilget makkár rievdadusaid áiggut dahkat. Loga eambbo dás vuolábealde dakkár doaibmabijuid birra mat leat ohcanvuollásaš ja mat eai ohcanvuollásaš. 

Ohcanvuollásaš doaimmat
Mearkkašahtti rievdadeapmi sáhttá leat infiltrašuvdnarusttega/sáttofilttarusttega rievdadeapmi, luoitinbáiki, sadji, rusttetmálle, lasihit luoitinhivvodaga jna., dasa galgá ohcat lobi. 

Go rievdada ovtta luoitinrusttega báikki ja luoitinsaji de ferte nuoskkidanvárra ja geavaheaddjiberoštumit vuhtiiváldojuvvot. Dát leat rievdadusat maid áššemeannudeaddji ferte guorahallat. 

Jus viiddideapmi dahje viessu galgá čadnojuvvot rusttegii, de ferte gildii sáddejuvvot ohcan, nu ahte gielda sáhttá árvvoštallat lea go rusttegis doarvái kapasitehta stuorát noađuheami várás.

Ii ohcanvuollásaš 
Jus galggat molsut rusttega komponeantta iežat rusttegis omd. molsut ovtta šlubboerrema / septiktáŋkka mii lea ođđasat muhto seamma sturrodagas ja seamma sajis, Ii dárbbaš ohcat lobi jus galggat heivehit duddjora šlubboerrenuvssa olggosgolganbohccái, lonuhit ođđa táŋkalohkki dahje lonuhit luoittusbohcci ja eará dakkáriid. Dattetge lea ovdamunnin dieđihit doaimma gildii registrerema várás, nu ahte gielddas lea máhttu ja duođašteapmi divodemiin go ovdamearkkadihte bearráigeahčču dahkkojuvvo rusttegis.

Oktasaš luoittusrusttegat
Sáhtát áinnas váldit oktavuođa lagamus ránnjáiguin jus áiggut divvut luoittusrusttega. Sis sáhttet maid leat váttisvuođat iežaset rusttegiiguin dahje leat ožžon gildosa. Dan oktavuođas ávžžuhuvvo geahčadit vejolašvuođa ásahit oktasašrusttega. Dainna lágiin sáhttibehtet vuolidit ásaheami, doaimmaheami ja bajásdoallama goluid.


Go rusttet lea gárvvistuvvon, de galgá sáddejuvvot søknad om ferdigattest (.pdf) External link, opens in new window..

Jus luoittusrusttet ja/dahje dan oasit galget ceggejuvvot ollásit dahje belohahkii muhtun eará eatnamii, de ferte das gávdno duođaštus (.pdf)

gaskkal doaibmaeaiggáda ja guoskevaš eatnama eananeaiggáda ovdalgo rusttet sáhttá diggelogahuvvot. Julggaštus galgá sáddejuvvot gildii.

Eanet skovit huksenáššái gávdnojit dákko Direktoratet for byggkvalitet External link, opens in new window..

Sáhtát váidit mearrádusa golmma vahku sisa dan rájes go vuostáiválddát mearrádusa. Váidaga sáddet dan instánsii mii lea dahkan mearrádusa. Váidalusas galggat muitalit maid háliidat rievdaduvvot mearrádusas ja ákkastit dan. Gielda sáhttá veahkehit du. Váidinásahus lea gieldda iežas váiddaorgána. Ovdalgo váidda sáddejuvvo dohko, de galgá dat instánsa gielddas mii lea mearrádusa dahkan, árvvoštallat lea go sivva rievdadit mearrádusa. Jus gielda doalaha mearrádusa, de ášši sáddejuvvo váiddalávdegoddái.

Masternes Gjenvinning AS:s lea šlápmagurren ovddasvástádus priváhtta luoittusrusttegiin Deanus. Gurrejupmi dáhpáhuvvá dábálaččat gaskal miessemánu ja golggotmánu loahpa. Ássanviesuin gurrejuvvojit dábálaččat juohke nuppi jagi, ja astoáiggeviesuin juohke goalmmát jagi. Muhtun dáhpáhusain sáhttá leat dárbbašlaš dahje eaktuduvvo ahte birrajagi orrunviesuin gurrejuvvo jahkásaččat.

Dat almmuhuvvo Masternes Hjem - Masternes AS ruovttusiiddus, go šlápmagurren álggahuvvo ieš guđet gielddain. Dan jagi go lea šlápmagurren, de ferte merkestit táŋka stákkuin, masa biddjojuvvo gnr / bnr. Diŋgojeaddjis lea geatnegasvuohta fuolahit ahte septiktáŋkka lusa beassá, ja ahte táŋkka lohkki alde ii leat eana, rássi jna. Váilevaš táŋka merken sáhttá dahkat ahte gártá máksit liigemávssu.

Related information

Sist oppdatert

Gávnnat go dan maid ledjet ohcamin?