Koronaboahkku ja influeansaboahkku

Koronaboahkku

Dál fállojuvvo beaiváduvvon boahku mii addá buoret suodjaleami omikron virus vuostá.  Dát boahkku fállojuvvo dušše ealáskahttinearrin olbmuide geain lea stuorra riska oažžut duođalaš dávdadili. 

Folkehelseinstituttet ávžžuha váldit korona ealáskahttineari čuovvovaš ulbmiljoavkkuide:

• Olbmot 75 jagi ja boarrásat ja buohcciviesuássit
• Olbmot 65-74 jagi
• Olbmot jahkeloguin 18-64 jagi geain leat vuollásaš riska oažžut duođalaš covid-19 dávdda                                                                             

Maiddái olbmot geat eai leat ožžon boahku dahje eai leat ollásit boahkuhuvvon sáhttet boahtit boahkuhanbáikái.

Informasjon fra Folkehelseinstituttet om koronavaksine og oppfriskningsdoser

Influeansaboahkku

Joavkkuide geaidda ávžžuhuvvo influeansaboahkku

Influeansaboahkku ávžžuhuvvo erenoamážit dáidda: 

• Ássit geat ásset fuolahusásodagain ja buohcciviesuin
• Buohkat geat leat deavdán 65 jagi
• Áhpeheamit 2. ja 3. trimesteris, ja áhpeheamit 1. Trimesteris geain lea eará lasseriskkat 
• Prematurt riegáduvvon mánát, erenoamážit mánát mat leat riegádan ovdal vahkku 32 áhpehisvuođa áiggis, 6 mánu rájes (kronologalaš ahki) gitta 5 jahkái
• Mánát ja rávisolbmot geain leat:
  • kronalaš geahpesdávddat (maiddái ástmá),
  • váibmo- ja varrasuotnavihki (eará go bures regulerejuvvon alla varradeaddu)
  • diabetes tiippa 1 ja 2
  • vuoivvasvihki dahje manimušvihki
  • kronalaš neurologalaš dávda dahje vihki, erenoamážit olbmot geain lea hedjonan geahpeskapasitehta ja/dahje gossannákca
  • hedjonan immuvdnasuodjalus mii lea šaddan dávddas dahje dávdadivššodeamis (omd. orgánasirdimis, borasdávda, HIV, reumatoid artrihta ja eará dávddat)
  • duođalaš buoidivuohta (KMI badjel 40)
  • eará duođalaš ja/dahje kronalaš dávda gos influeansa sáhttá leat duođalaš dearvvašvuođariska, maŋŋá go doavttir lea dan árvvoštallan (omd. olbmot geat leat riegádan kromasuvdnaspiehkastemiin, genehtalaš syndromat ja  og seahkalas kromasuvdnaspiehkastemiin mii ii leat klassifiserejuvvon eará sajis)

Dan lassin ávžžuhuvvo influeansaboahkku dáidda:

• Dearvvašvuođabargit ja eará bargit dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas geain leat lagaš oktavuođat buhcciiguin divššodemiid ja fuolahusaid bokte
• Olbmot geat orrot ovttas (dahje doarvái sullasaš lahka) immuvdnasupprimerejuvvomiiguin
• Spiidnedoallit ja earát geain lea dássidis oktavuohta ealli spiinniiguin.
• Sanerenbargit ja earát geat barget eahpiduvvon dahje duođaštuvvon influeansabuohcci lojeslottiiguin mii guoská riskadási 3 Mattilsynet Plan for forebygging og bekjempelse av aviær influensa. 

Informasjon fra Folkehelseinstituttet om influensavaksine