Språk Språk Språk Visning: A A A A A
toppbilde

Ođđasat báikenamaid birra Deanus

Smiehtadalat go mii lea dáhpáhuvvamin báikenamaiguin Deanu gielddas? Čuovvovaš artihkkalis sáhtát oažžut muhtun vástádusaid.
Veiskilt Borsejohka

Báikenammalávdegoddi Deanu gielddas mearridii čoahkkimisttis 21.04.2010 vuolggahit nammaášši mearridan dihtii namaid buot báikkiin ja giliin main namma ii leat vel mearriduvvon. Sivvan dása lea ahte leat ollu namat mat geavahuvvojit mat EAI leat almmolaččat dohkkehuvvon. Dát guoská ee. Sieiddá dárogielat nammii, Seida. Sámi, kveana ja dáža namat mat mearriduvvojit, šaddet dásseárvosažžan.  Dán dihtii sáhttá geavvat ahte muhtun báikkit ožžot golbma nama, muhto dalle gáibiduvvo ahte buot golbma nama geavahuvvojit beaivválaččat.

Nammaášši meannudeamis leat čavga njuolggadusat. Gáibiduvvo ee. ahte searvvit ja joavkkut gielddas buktet cealkámuša gulaskuddamiidda, ja ahte almmolaš báikenammanevvohat beassá buktit rávvagiid. Almmolaš báikenammanevvohat lea juhkkon golmma oassái. Okta ossodat dáža báikenamaid várás Romssa Universitehtas, nubbi ossodat kveana báikenamaid várás Finnmárkku allaskuvllas, ja goalmmát ossodat lea fas sámi nammabálvalus sámedikkis. Gollosiid nammanevvohagaide gávnnat vuolimusas artihkkalis. Doppe gávnnat maid gollosa giellaráđi siidduide áššemeannudeami birra nammaáššiin. Deanu gielda lea aiddo ožžon listtu kveana báikenamain mat leat registrerejuvvon gielddas. Vuođđun kveana báikenamaide lea nammaregistreren maid muhtun suoma studeanttat čađahedje Skiippaguras, Sieiddás, Luovttajogas ja Máskejogas 1973:s. Lea kveana nammanevvohat Finnmárkku allaskuvllas mii lea sádden namaid gildii.

Listu vuolábealde lea ollislaš listu sámi, kveana ja dáža báikenamain maid gielda dovdá. Vuođđun sámi ja dáža báikenamaide lea guovddáš báikenammaregisttar, mas buot mearriduvvon ja dohkkehuvvon namat leat registrerejuvvon. Gielda lea lassin váldán mielde moadde nama mat otne eai leat vel dohkkehuvvon, nu mo omd. Seida, Gulbojok ja Ivarjok.
 
Vedjet leat báikenamat mat eai leat čállon dán listui, ja dát guoská erenomážit kveana namaide. Mii bivdit buohkaid, geain leat dieđut eará báikenamaid birra, váldit oktavuođa Deanu gielddain. Áššemeannudeaddji Lars Smelanda fáhtet tlf.nr:s 464 00 268.
 

Sámegielnamma
Kveananamma
Dárogielnamma
Čuđegurra
 
Russeskaret
Bievrrá
 
 
Geavgŋoaivi
 
Forsholmen/ Fossholm
Lákšjohka
 
 
Bildán
 
 
Vuollegeavŋŋis
Isokoski
Storfossen
Buolbmát
Puolmanki
Polmak
Gárdat
 
 
Lálloš
 
 
Leaibenjárga
Leppäniemi
 
 
 
Holmesund
Árbánatjohka/Árbánanjohka
 
 
Lišmmajohka
Lismajoki
 
Oarjjit Skiippagurra
 
Vestre Skiippagurra
Hedeguohppi
Hietakuoppa
 
 Deanušaldi (vedtatt)
 
Tanabru (istedenfor Tana bru)
Oarjjit Sieiddá
Seita
Vestre Seida
Suolovárri
Suoluvaara ~ Suolluvaara ~ Sulluvaara ~ Saarivaara
Holmfjell
Golggotjohka
Kulpukanjoki
Gulbojok
Ruostefielbmá/ Ruostafielbmá
Ruostefjelma
Rustefjelbma
Bonjákas
Punakas
Bonakas
Bajit Bonjákas
 
Øvre Bonakas
Guhkesnjárga
Pitkäniemi
Langnes
Ráttovuotna
Rautuvuono
Smalfjord
Ávskár
 
Auskarnes
Čuollovuotna
 
Tarmfjord
Deanodat
 
Vestertana
Gárgogeahči/Gárggogeahči
 
 
Šuoššjohka
 
 
Álletnjárga
Allikkaniemi
 
Geaidnogeahče
 
Veienden
Suohpanjárga
Suoppuniemi
 
Nuorttit Sieiddá / Sieiddá
 
Seida/ Østre Seida
Mátta Luovttejohka
 
Søndre Luftjok
Suorbmávži
Surmaatti
Fingervann
Ivvárašjohka
 
Ivarjok
 
 
Sandlia
 
Pietarinnuora
Petterlund
Hárrejohka
Harrijoki
Harrelv
Nuorttit Bonjákas
 
Austre Bonakas
Leirpollskogen
 
 
Geresgohppi
 
 
Lávvonjárga
Laavuniemi ~
Lavuniemi ~
Lavvuniemi
 
Skáidi
Skaiti
 
Gakca
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sivvan dasa ahte gielda lea gulaskuddanbreavastis bivdán giliservviid kártet báikkiid/giliid rájáid, lea ahte dás lea mearkkašupmi boahtte áigásaš geaidnogalbemis ja čujuhusaid mearrideamis.
 
Gieldda bajásšaddan ja kulturlávdegoddi válddii badjelasas báikenammalávdegotti válddi suoidnemánu 1. beaivve 2009. Dát lávdegoddi galgá politihkalaččat meannudit nammaáššiid.
 
Gulaskuddanáigemearri dán vuoro lea miessemánu 27. beaivve. Dan maŋŋá sáddejuvvojit báikenamat gulaskuddamii nammanevvohahkii, mii galge guovtti mánu sisa buktit evttohusa čállinvuohkái. Das maŋŋá sáddejuvvojit fas báikenamat gulaskuddamii joavkkuide ja servviide, ovdal go nammanevvohat loahpalaččat buktá evttohusaid ja namat dohkkehuvvojit politihkalaš lávdegottis. Vurdo ahte lávdegoddi sáhttá mearridit báikenamaid easkka vuosttas jahkebealis 2011:s.

Gollosat nammanevvohagaide:

 
Nammaáššiid áššemeannudeapmi (Deanu gielddas mii leat válljen seammalágan áššemeannudeami buot nammaáššiin, nammalassii ahte buot namat sáddejuvvojit gulaskuddamii joavkkuide ja servviide guktii):
 
Sámi ja kveana báikenamat:
 
Dáža báikenamat:
 
Daidda geat erenomážitt beroštit báikenamain, lea goallus báikenammaláhkii (Lov om stadnamn) dá: