Language Language Language Visning: A A A A A
toppbilde

Diehtu ahte girkut Deanus fas rahpasit

Diehtu olbmuide dan birra ahte min girkut fas rahpasit, nationála njoammuneastadanbagadusa olis, beaiváduvvon 05.05.20, man leat ráhkadan Girkoráđđi, bismačoahkkin ja KA ja Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea dan dohkkehan Álbmotdearvvašvuođainstituhta njoammuneastadanbagadusa olis.

NORGGA GIRKU

Deanu searvegoddi ja Unjárgga searvegoddi                                                              08.05.2020

Diehtu olbmuide go min girkut fas rahpasit, nationála Njoammueastadanbagadusa, beaiváduvvon 05.05.20 olis, man leat ráhkadan Girkočoahkkin, bismagoddi ja KA ja Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea dan dohkkehan Álbmotdearvvašvuođainstituhta njoammuneastadanbagadusa olis.

Girkuid rahpan ja ipmilbálvalusaid ja girkolaš meanuid čađaheapmi Norgga girkuin ovddasvástideaddji lágideaddjin dáhpáhuvvá dáid eavttuid vuođul oasseváldiid logu dáfus;

a. Eanemusat 50 olbmo (dás fárus sii geat barget doaluin)mielde (dát ráddjehus guoská dassážii eiseválddit buktet ođđa/muddejuvvon rávvagiid)
b. Unnimusat 1 mehtera juohke olbmo gaskkas (ii guoskka seamma báikedoalu olbmuide)
c. Seremoniijalanja sturrodat doaibmá ovdalii a. čuoggá vai b. čuoggá sáhttá váldit vuhtii

Dán geažil leat mis báikkálaččat dát man galle oasseváldi/man galle čohkkánsaji eanemusat leat earret girkolaš bargiid mieldoaibmama.

Deanu girku: 44
Buolbmága girku: 35
Sieiddá girku: 27
Juovlavuona girku: 29
Deanodaga girku: 25
Sirpmá girku: 25
Deanu searvegoddeviessu: 25
Unjárgga girku: 30

Oktasašráđđi lea vástideaddji ahte girkovisttiid doaibma lea Norgga girku njoammuneastadanbagadusa olis. Njoammunsuddjemis ipmilbálvalusain ja girkolaš meanuin leat vuođđun njeallje váldoprinsihpa:

  1. Buohcci olbmot eai galgga searvat dahje leat mielde. Guoská buot bargiide ja girkomanniide geain leat vuoiŋŋahatvuolšši dávdamearkkat, maiddái sii geat leat erremis, muhto geat ieža eai dárbbaš leat buohccit.
  2. Buorit rutiinnaid giehtabuhtisteapmái ja čorgemii. Go olle báikái, de geavahit giehtasprihta mii gávdno boađáhagas girkolatnjii. Unnimusat guoskat giehtageavjjaide, uksagaskkaide ja eará guoskanduolbasiidda. Jus geavahat hivssega, sihko bajildusaid iežat maŋis buhtistanservieahtain mii doppe gávdno, ja bálkes dan maŋŋel geavaheami. Iežat dorvvolašvuođa dihte mii dál bidjat eanet fokusa ja leat čavgen bargodábiid obbalaččat čorgema dáfus, ja earenoamážit guoskanbajildusaid ja hivssegiid dáfus.
  3. Buorre gaska, unnimusat 1 mehtera ja unnimus lági oktavuohta olbmuid gaskkas. Dát guoská sihke siste ja olgun. Garve buorástahttima. Lea dušše lohpi čohkkát čujuhuvvon sajiin. Leage earenoamáš áicil gaskii boađáhaga ja olgouvssa bokte vai ii šatta dárbbašmeahttun vuordinráidu gokko olbmot čužžot beare čoahkis.
  4. Unnimus oktasaš geavaheapmi ja guoskkahus stohpogálvvuin ja dávviriin. Dilálašvuođa geažil mii fertet garvit guossoheame girkogáfe ja sullasaččaid. Čájet áinnas ávvira nubbi nubbái molssaevttolaš vugiid mielde.

Eahkedismállásiid čađaheapmi: galgá garvit njuolga oktavuođa gaskal liturgiija ja eahkedismállásiid oassálastiid go láibi/obláhtta ovdagihtii buhtisvuođa njuolggadusaid mielde biddjo sierrageregii. Oassálastit váldet ieža láibbi njálbmái ja ožžot viinni sierra gearagii dalle go báhppa cealká sániid. Galgá leat unnimus 1 mehtera gaskka eahkedismállásiid oassálastiid. Sierra gearagiid steamejit/vuššet juohke geavaheami maŋŋel.

Hávdádemiin ja oasseválddiid ráddjema dáfus, de galget olbmot árvvus atnit maŋisbohttiid geat jáhkkimis leat válljen geat sáhttet boahtit girkui. Oza dieđu dán birra jápminalmmuhusas dahje gulaskutta girkokontuvrrain/son gii hávdádeami jođiha dahje maŋisbohttiin, vai garvá unohis dilálašvuođaid ahte šaddá gevret olbmuid eret girku luhtte. Mii bivdit ahte sadjeráddjehus nai doahttaluvvo hávdádemiin. Sii geat eai oaččo saji girkus leat buresboahtin searvat go gistu biddjojuvvo hávdái girkogárddis, seamma njuolggadusain gaskka dáfus go girkus.

Sis geain galgá gásttašeapmi ja náitaleapmi ožžot lagabui bagadeami gaskka ja sajusteami birra gielddabáhpas dalle go seremoniija dollojuvvo.