Cavgil ustibii
Čálit
-
Lokal forvaltning av utmarka
[2010-09-07] [Sãgat] -
Kjørte i hjel lam
[2010-09-04] [Finnmarken] -
Tana-saken snart i retten
[2010-09-04] [Sãgat] -
Laks (Salmo salar)
[2010-09-03] [Klikk.no] -
Dokument: Klage vedrørende vedtak om tilskuddsmidler tas ikke til følge
[2010-09-03] [Fylkesmannen i Finnmark (journaler)] -
Kirkekor konsert
[2010-09-03] [Sãgat] -
Underskudd for Tanahall AS
[2010-09-03] [Sãgat] -
Ildtoppen i Tana: Kan miste skjenkebevillingen
[2010-09-03] [Sãgat] -
Kritikk mot nye småviltregler
[2010-09-02] [Finnmark Dagblad] -
Dokument: Godkjenning av startlån
[2010-09-02] [Fylkesmannen i Finnmark (journaler)]
Deanu máŋggageavahusvistti dáiddalaš čiŋaheapmi
13.08.2009
Deanu gielda válddii vuostá máŋggageavahusvistti čiŋaheami borgemánu 12. beaivve.
Čiŋaheapmi lea dahkkon ovttasbargguin KOROin "Kunst i offentlige rom" ja dáiddárin leamaš Sigrid Hernes Álttás ja dáiddalaš konsuleantan leamaš Hilde Skancke Pedersen Guovdageainnus.
Artihkkalis sáhtat lohkat dáiddára jurdagiid govaid birra, ja geahččat govaid vuostáváldimis.
Čiŋaheapmi lea dahkkon ovttasbargguin KOROin "Kunst i offentlige rom" ja dáiddárin leamaš Sigrid Hernes Álttás ja dáiddalaš konsuleantan leamaš Hilde Skancke Pedersen Guovdageainnus.
Artihkkalis sáhtat lohkat dáiddára jurdagiid govaid birra, ja geahččat govaid vuostáváldimis.
Vuostáváldimii ledje boahtán:
Govvadáiddár: Sigfrid Hernes
Deanu gielda: Sátnejođiheaddji: Frank Ingilæ, ráđđealmmái Jørn Aslaksen, sadj.ráđđealmmái Kjell Nilssen.
"Rupmaša poesiija mearrideaddji valáštallanbottus" - dieđut dáiddaprošeavtta birra
Duogáš
Iešguđetlágan valáštallanhárjehusaid oahpaheamis geavahuvvojit bagadusgovvidusat. Ulbmil dákkár govvidusain lea buoremusat lági mielde čájehit mo juoga galgá dahkkot. Danne leat dat eaŋkilat ja addet ollu dieđuid.
Munnje leamaš hástalussan eaŋkalis sárgumiin govvidit rupmaša poesiijja mearrideaddji valáštallanbottuin.
Lean sárgon dilálašvuođaid golmma valáštallamis; giehtaspáppas, viehkamis ja heaibumis. Juohke govva čájeha rupmaša lihkastagaid dan čalbmerávkaleamis go valáštalli lea kievrramus dásis.
Dárkilvuohta ja teknihkkálaš máhttu lea hui dehálaš oassi aktivitehtas. Dat dáhpáhuvvá ovdal go vuoitá ja beassá ávvudišgoahtit.
Dárkilvuohta ja teknihkkálaš máhttu lea hui dehálaš oassi aktivitehtas. Dat dáhpáhuvvá ovdal go vuoitá ja beassá ávvudišgoahtit.
Valáštalli dagut leat bohtosat guhkesáigásaš ja gierdavaš hárjehallamis. Valáštallama guovddážis leat dáhpáhusat mat dáhpáhuvvet čalbmerávkaleamis, ja daid dáhpáhusaid birra mii ságastallat maŋit áiggiid ja oaidnit ođđasit ja ođđasit šearpmain ja áviissain.
Cuoppobálkesteapmi
(sárgojuvvon spáppastallanseaidnái)
Cuoppobálkesteapmi, dahje njuikenbálkesteapmi lea doaba giehtaspáppastallamis.
Das muitaluvvo mo olmmoš njuike vuostálasttiid bajábeallái vai oidná buorebut ovddosguvlui.
Go ain lea áimmus, de bálkesta spáppa garra fámuin… mollii.
Tevnnet čájeha rupmaša áimmus, go lea bálkesteamen spáppa mollii.
Das muitaluvvo mo olmmoš njuike vuostálasttiid bajábeallái vai oidná buorebut ovddosguvlui.
Go ain lea áimmus, de bálkesta spáppa garra fámuin… mollii.
Tevnnet čájeha rupmaša áimmus, go lea bálkesteamen spáppa mollii.
Loahpalaš mátki mollii
(sárgojuvvon vuostálas seaidnái)
(sárgojuvvon vuostálas seaidnái)Loahpalaš mátki mollii lea dajahus mii guoská máŋgga valáštallansuorgái. Dat čilge ahte guokte dahje eambbo gilvaleaddji leat doapmamin mollii.
Lean geahčadan100 mehtara finála Olympia gilvvuin dárkilit, ja dat lea ge gova duogáš.
Lean geahčadan100 mehtara finála Olympia gilvvuin dárkilit, ja dat lea ge gova duogáš.
Tevnnet čájeha maŋimuš lávkki ovdal go viehkki boahtá mollii, go meattilda moalasárgá, ja čuovvovaš lávkki, ovdal go viehkki geahčasta bajás olgešbeallái oaidnin dihtii áiggis. Tevnnet sáhttá dulkojuvvot dego livččii okta dahje golma viehkki.
Sálvat gitta ja jorralahttit
(sárgojuvvon seaidnái mii lea geavahusvistti sisaboahtimis)
(sárgojuvvon seaidnái mii lea geavahusvistti sisaboahtimis)
Sálvat gitta ja jorralahttit lea dajahus heaibumis. Dat muitala ahte valáštalli lea sálvan gitta vuostálastái, ja sáhttá jorralahttit vuostálastti nu ahte gahččá láhttái.
Tevnnet čájeha ahte nubbi lea sálvan gitta nubbái, ja leaba gahččamin.
Tevnnega duogáš lea govva mii lea váldon Jon Rønningenis heaibungilvvuin Olympia gilvvuin, gos son sálvvai gitta vuostálastái, bonjastii su láhttái ja vuittii.