Language Language Language Visning: A A A A A
toppbilde

Lea uhccán fitnemis boahkut

Deanu gieldda boahkuheame informašuvdna

Vuoruhanjoavku 4, (ahkejoavku 65:s 74 jahkái ja olbmot gaskkal 18 ja 64 jagi geain lea stuorra riska oažžut duođalaš dávdadáhpáhusa) ii álggahuvvo vahkku 10:s nu go álggos lei dieđihuvvon danne go lea fidnejuvvon uhcit mearri boahkut.

Boahkuheapme dáhpáhuvvá gaskavahkuid ja duorastagaid Máŋggageavahushálla kantiinnas.

A 9CRh 6mDDBorQAAAABJRU 5ErkJggg==

Oktiibuot 213 leat boahkuhuvvon.  71 olbmo leat ožžon guktuid boahkuid.

Gielda lea geargan boahkuheamis olbmuid geat leat boarrásat go 85 jagi.

Boahkuheapmi olbmuin geat leat jahkeloguin 75-84 jagiin jotkojuvvo.  Ádjána guhkit go lei vuordimis dan sivas go leat uhcit mearit boahkut mat leat fidnemis. Buohkat dien ahkelogus ožžot bovdehusa boahkuheapmái.  Sidjiide riŋgejuvvo go gielda lea ožžon boahkuid. Gielda oažžu boahkuid eanaš dušše 2.boahkuheapmái vahkuin 8 ja 9:s. Lea dieđihuvvon dušše 6 boahku guktuid vahkuide olggobealde sin geat galget oažžut dan nuppi boahku. 

Gielda lea maid álggahan dearvvašvuođabargiid boahkuheami. Vahkku 9  rájes geavahuvvo dušše Astra Zeneca  boahku boahkuhit dearvvašvuođabargiid, mii čuovvu nationála njuolggadusaid. 

Eará joavkkuide maŋŋá jahkejoavkku 75-84 jagi heivehuvvo digitála vuogádat boahkuid diŋgojupmái.  Dasa bohtet eanet dieđut maŋŋelabbos. 

Vuoruhanjoavku 4, (ahkejoavku 65 gitta 74 jahkái ja olbmot gaskkal 18 ja 64 jagi geain lea alla riska oažžut duođalaš buohcama) álggahuvvo vahkku 10 rájes nugo lea árat dieđihuvvon dan sivas go leat unnán boahkut fidnemis.

Álbmotdearvvašvuođainstituhta ruovttusiidduin gávdnojit beaiváduvvon dieđut koronaboahkuheamis ja vuoruhanráiddus. 

https://www.fhi.no/sv/vaksine/koronavaksinasjonsprogrammet/hvem-kan-fa-koronavaksine/

Buohccidivššár Elle Aikios lea gieldda boahkuheami koordineren ovddasvástádus. Mariann Lindi veahkeha plánemis ja boahkuheame čađaheamis.  Boahkuheapmi čađahuvvo Máŋggageavahushálla kantiinnas.

Lea dehálaš ahte sii geat ožžot fálaldaga / boahkuhanáiggi bohtet áiggil várrejuvvon áigái ja eai galggašii boahtit menddo árrat. Lea čavga njoammunsuodjaleami gohccin ja doppe ii leat sadji nu olusiidda “geat vurdet” boahkuhanlanjas.  Lea sávahahtti ahte eai leat nu gallis geat sáhtašit sin geat galget boahkuhuvvot. 

Lea maid dehálaš diehtit ahte boahkuheame maŋŋá leat don geahčču vuolde 30 minuhta vejolaš boahku siidováikkuhusaid dárkumis.  Báikki alde leat oppa áigge dearvvuođabargit geat dárkot boahkuheami maŋŋá.  

Joavkoboahkuheapmi

Boahkuheami plánemis leat hástalusat. Informašuvdna goas leat boahkut fidnemis boahtá hui oanehis áigevárremis ja sáhttá molsašuddat vahkus vahkkui ja galle boahku leat fidnemis. Dál eai sáddejuvvo nu galle boahku Detnui, eanaš oažžut boahkuid sidjiide geat galget boahkuhuvvot nuppi geardde. 

Plánejuvvojit dađi mielde stuorát vahkkosaš volumat, muhto dat lea das gitta galle boahku leat fidnemis. Šaddá leat maid vejolaš ahte fállojuvvo maŋŋelabbos boahkuheapmi maiddái giliin, nu daddjon giliboahkuhanbeaivvit

 

Guovvamánu 24.b. 2021  Anu Nilsen