Giella Giella Giella Visning: A A A A A
toppbilde

Deanu Dálveriemut 2009 – Njukčamánu 4.b. – Njukčamánu 8.b.

 

 
 
HunderKultuvrralaš skuvlalávka čájeha filmma Guovdageainnu- stuimmit gaskavahkku njukčamánu 4.b. dii. 11.00. Boahttet geahččat dán erenoamáš filmma.
 
Dálveriemuid áigge bohtet dáiddárat Roavvenjárggas, Suomas min galledit. Sii áigot ráhkadit čáppa bácciid jieŋas, mat lassin vel hábmejit dálveriemuid.
 
 
 
 
 
 
Lávvardaga njukčamánu 7.b. 
Nuoraid kulturdoalut (UKM) lea dehálaš árena ovdanbuktit báikkálaš nuoraid musihka ja dáiddalaš ovdanbuktinvugiid.
”Rabas dállu”-oktavuođas lávvardaga njukčamánu 7.b. bovde Deanu ja Unjárgga Seniordánsa buohkaid geat háliidit geahččalit Seniordánssa, boahtit Birasvistái. Ii leat bajit iige vuolit ahkerádjá, ja áigot dánsut dušše álkes dánssaid.
 
  
Kulturskolens Dansegruppe
Lávvardaga njukčamánu 7.b. lágida Skiippagurrafestivála DÁLVESKIIPPIS konseartta Hotel Tana olggobeal. Čuovvovaš joavkkut leat dieđihan boahtit: The BlackSheeps, Joddski, Burka Brothers, Trendsettarklubben, Astatines ja Andreas & Mathias. Šaddá máilmme buorre konsearta gos mii vuordit olusiid fitnat. Ollu buorre musihkka ja maid dalle vel sáhttá sávvat lávvardateahkeda dálvebuollašis.
 
 
 
 
 


Sotnabeaivve njukčamánu 8.b.
Sotnabeaivve njukčamánu 8.b. lea buorre vejolašvuohta oažžut mielde Nils Biti kåseriija girjjistis “Samer i Amerikansk tjeneste”. Kåseriija namma lea: Serumløpet Iditarod fra Nenama til Nome i 1925. 
 
Gilikino čájeha filmmaid ”Olsenbanden jr” ja  ”Yes man”  sotnabeaivve njukčamánu 8.b.
 
Ruošša searvi čalmmustahttá Riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi. Lágideami gávdnabehtet searvegottevisttis tii. 17:00 rájes. Fitnet fal!
 
 
 
Sotnabeaivve njukčamánu 8.b. bovde Fredskorpset “Rájáhis vejolašvuođat” čoahkkimiid gullat Fredskorpset` fálaldaga bargolonohallama birra Afrihkás, Asias ja Latin-Amerihkás. Bures boahtin buot berošteddjiide.
 
Fredskorpset čájeha maiddái filmma Israel/Palestina – riiddu birra, ja filmma maŋŋá lágida álbmotčoahkkima: “Leago RÁFI vejolaš”.
Filmma namma lea “Paradis nå” ja muitala iešsorbmenbombbaid, martyra-doahpaga ja Israel/Palestina–riiddu birra. Álbmotčoahkkin šaddá leat dego debáhtta, ja Jarl Munch jođiha debáhta.