Language Language Language Visning: A A A A A
toppbilde

Koronanjoammun – beaivválaš beaivádeapmi

Dáppe gávnnat dieđuid koronanjoammuma birra mat erenoamážit gusket Deanu gildii. Artihkal beaiváduvvo go dilli rievdá.

 

Koronanjoammun – beaivválaš beaivádeapmi

Njukčamánu 24.b. 2020

Dáppe gávnnat dieđuid koronanjoammuma birra mat erenoamážit gusket Deanu gildii. Artihkal beaiváduvvo go dilli rievdá.

23.03.20 om 19.03.20 eahkedis – Beaiváduvvon duohta njoammundilálašvuođas Deanus

Mii leat testet 3 olbmo odne, doppe maid 1 ásso Unjárgga buohcciruovttus. Eai leat dieđihuvvon raporttas eanet eahpiduvvon dáhpáhusat.

ČOHKKEJUVVON TEASTASTATISTIHKKA:
Mii leat dán rádjai testen 70 olbmo Deanus ja Unjárggas (lohku loktejuvvon 1:n mii ii lean boahtán mielde ovddit  statistihkkii).

Dál leat 66 negatiiva čájánasvástádusa, 1 olmmoš lea testejuvvon positiivan min luhtte. Dan lassin lea okta olmmoš testejuvvon positiivan buohcciviesubidjamis.

STATUS DAN GUOVTTI POSITIIVA DÁHPÁHUSAIN:
Persovdna Unjárggas gii testejuvvui positiivan buohcciviesubidjamis, čálihuvvui olggos lea ovdal vahkkoloahpa ja lea dál ruovttusirremis.

Persovdna gii gullá eará gildi lea nuppádassii sirremis iežas astoáigeviesus Unjárggas. Son lei juo identifiserejuvvon eahpideaddji dáhpáhussan ja lea leamaš sirremis 18.3. rájes. Mii oaččuimet positiiva vástádusa su čájánassii 21.3. Son lea buorráneamen, ja son ii šat dárbbaš doaktárgozáhusa.

TESTEMIID NJUOLGGADSAT:
Eai leat leamaš rievdadusat testennjuolggadusain dáid maŋimuš beivviin, muhto lea han buorre muittuhit daid. Dárkilabbo dieđuid gávnnat dákko https://www.fhi.no/nyheter/2020/presiserer-testkriteriene/

Geat fertejit testejuvvot?
Dát joavkkut fertejit vuorohuvvot testemis:

Sii geain leat vuoiŋŋahatinfekšuvnnat feberiin, gosahat dahje šieđđaluvvamat ja geat seammás:  

  • Lea dárbu buohcciviesodivššu.
  • Lea buohcci dahje orru dearvvašvuođalágádusas. 
  • Barget dearvvašvuođabálvalusas gos leat buohccit lahka. Dán joavkku sáhttá árvvoštallojuvvot testejuvvot vaikke leat dušše geahppa vuoiŋŋahatinfekšuvnnat mat leat bistán badjel 2 jándora (dan botta go leat leamaš ruovttus).
  • Lea badjel 65 jagi ja sus leat juo kronalaš dávddat (dego váibmosvuolšedávddat, diabetes, kronalaš geahpesdávda, borasdávda ja alla varradeaddu). 
  • Lea leamaš oktavuođas muhtumiin geas lea duođaštuvvon (covid-19). (Dán joavkku sáhttá vuolás vuoruhit jus lea váilevaš kapasiteahtta).

Geat eai galgga vuoruhuvvot?

  • Olbmot geain eat leat symptomat EAI galgga testejuvvot covid-19:s.
  • Olbmot geain elat geahppa akuhtta vuoiŋŋahatinfekšuvnnat, daidda ii dábalaččat fállo teasta, ii dalle ge go lea mátkkoštan. Dat galget dušše bissut ruovttus ovtta vel go leat symptomat nohkan. Geahppa akuhtta vuoiŋŋahatinfekšuvdna sáhttá leat ovdamearkka dihtii leat nuorvvu dahje čottabávččas.

Nuorru?
Buohkat geain leat vuoiŋŋahatinfekšuvnna symptomat galget orrut ruovttus. Ii gávdno kapasitehta olles dán stuorra joavkku, ja eatnážiin ii leat oppanassiige covid- 19.
– Dan sivas go mii eat dieđe vissásit geat leat njoammuduvvon, de ávžžuhat mii buohkaid bissut ruovttus ovtta beaivvi maŋŋá go leat  symptomat jávkan, dadjá hoavdadoavttir Trude Arnesen Álbmotdearvvuođainstituhtas.

 

19.03.20 eahkedis – Beaiváduvvon duohta njoammundilálašvuođas Deanus

Mii leat testet 10 olbmo odne: 1 lea eahpiduvvon dáhpáhus ja lea sirrejuvvon Unjárggas, 7 dearvvašvuođa bargiin leat symptomat ja 2:s eará sivaid geažil. Eai leat dieđihuvvon eará eahpideaddji dáhpáhusat odne.

ČOHKKEJUVVON TEASTASTATISTIHKKA:
Mii leat dán rádjai testen 50 olbmo áigodagas 11.3-19.3, gos 46 dan maŋimuš 3 beavvi siste:
Dearvvašvuođabargit geain leat vuoigŋaninfekšuvdna symptomat: 38 (roavva árvvoštallama mielde de leat bargit dearvvašvuođasuorggis ja earát leat sullii 30% dain, loahppa bargit leat Deanu ja Unjárgga gielddas, várra stuorát oassi leat Unjárga-testejuvvomat eanet logus álbmotlogu ektui).

Hearkkes joavkkut (buot ássit Unjárgga buohcciviesus): 3

Lagašoktavuođas njoammuduvvon (ii dearvvašvuođa bargi): 2

Lagašoktavuođas várra njoammuduvvon (ii dearvvašvuođa bargi): 1

Earát sis. bákkolaš doaimmat ii dearvvašvuođabargi: 6

Dán rádjai leat oktiibuot boahtán 8 negatiiva čájánasvástádusa, dan siste leat maiddái guokte gieldda dearvvašvuođabargi geain ledje symptomat geat ledje njuolgga oktavuođas dainna njoammuduvvon buhcciin Unjárggas, nu maiddái 2 negatiiva čájánasvástádusa seaguhuvvon ambulánsabargiin.

1 čájánasvástádus lei  inkonklusiivan ja várra ferte ođđasit váldot (dearvvašvuođabargi geas leat symptomat, ii čielga eahpádus gos lea njoammuduvvon).

 

Maid barggat jus don jáhkát ahte leat njoammuduvvon?
Jus don jáhkát ahte don leat njoammuduvvon, galggat váldit oktavuođa doavttirguovddážiin dán telefovdna bokte 45517700, dahje riŋget, goziheaddjidoaktárii tel. 116117. Doppe oaččut rávvagiid guhtemuš uvssa ovdii galggat boahtit seamma bealde gos NAV:s, DPS:s ja dearvvašvuođaossodagas lea uvssat. Dakko dieivvat dearvvašvuođabargi gii diehtá maid čuovvovaččat galgat bargat. Don it galgga boahtit doavttirguovddáža vuordinlatnjii. Mii bargat ná dan sivas amas earát buohccit njoammuduvvot ja bargit maid sáhttet njoammuduvvot. 
 

13.03.2020 Ráddjejuvvon beassan Deanu fuolahusguovddážii

Suddjen dihtii min bargiid ja divššohasaid koronavirusas, de lea mearriduvvon čavga galledanráddjehus fuolahusguovddážii. Dušše dárbbašlaš galledeapmi mieđihuvvo. Uvssat dollojuvvojit lohkas dan sivas.

Oapmahaččat ja eará galledeaddjit eai beasa sisa jus:

- Dus leat vuoigŋanváttisvuođat (gosahat, čottabávččas)

- Don leat fitnan olggobealde Davvi-riikkaid

- Don leat leamaš oktavuođas muhtumiin gii lea testejuvvon positiivan koronavirusas

Seamma guoská maiddái lágideddjiide/oktasašbargoguimmiide dahje earáide geat áigot sisa bargooktavuođain.

Jus du mielas orru leamen dárbu galledit, riŋge vai bargi boahtá rahpat uvssa dutnje. Bargoveahka ferte árvvoštallat lea go du galledeapmi dárbbašlaš.

Muđui gustojit dát njuolggadusat:

- Ale orostala oktasašguovlluin

- Biso dan lanjas gean don leat galledeamen

- Doala buhtisin gieđaid

14.03.2020 Ráđđehus váldá adnui viiddis rádjadárkkisteami vuossárgga 16.03 dii. 08:00 rájes.
Ii oktage beasa mátkkoštit sisa Norgii, ja buohkat jorgalahttojuvvojit rájá alde. Dušše sis geain leat bákkolaš sivat beassat Norgii sáhttet boahtit. Mii dahkat vai mii suddjet iežamet njoammuma vuostá, dadjá Stáhtaminister  preassakonferánssas. Norgalaččat geat leat olgoriikkain sáhttet dieđusge boahtit ruoktot.

13.03.2020 Koronavirusa – diehtojuohkin NAV:s
Dákko gávnnat diehtojuohkima NAV:s koronavirusa oktavuođas.​ 

13.03.2020 Álbmogii ráddjejuvvon beassan ráđđevissui. 
Vai ráddjet vejolašvuođa viidánit vejolaš njoammuma de lea gielda ráddjen sisabeassama álbmogii.
Uvssat leat dan sivas lohkas ossodagaide. Jus dárbbašat fitnet gitta ovttage, riŋge ja čielggat persovnnalaš deaivvadeami jus lea dárbu.

Kommunal telefonliste: https://www.tana.kommune.no/telefonlister.125224.no.html 

13.03.2020 Beaiveguovddáš lea gitta 13.3. rájes
Geavaheddjiide lea dieđihuvvon ja beaivedoaibmabálvalus fállá individuálalaččat minimáladásis, individuála dárboárvvoštallama maŋŋá. Doaibmajođiheaddjit veahkehit ruovttudikšumis dárbbuid mielde.

13.03.2020 Ráddjejuvvon sisabeassan buohcciossodahkii
12.03. rájes lea sisabeassanuksa buohcciossodahkii lohkas birra jándora. Dušše dohkkehuvvon bargit dego dearvvašvuođabargit, čorgejeaddjit ja dállohoaidit geat fertejit čađahit iežaset bargguid besset ossodahkii. Galledeaddjit bivdojuvvojit sirdit iežaset galledeami buohcciossodagas maŋŋelabbui. Lagaš oapmahaččat sáhttet váldit oktavuođa buohcciossodagain, jus galledeami ii sáhte sirdit.

12.03.2020 Gielda gidde buot mánáidgárddiid ja skuvllaid

12.03.2020 Deanu gielddas lea julggaštuvvon kriisadilli.
Gieldda kontinuitehtaplána lea váldon adnui.

12.03.2020 Kriisajođiheapmi čoaggana dii. 15
gieldda kriisajođiheapmi čoaggana dii. 15 dáid maŋimuš ovdáneami dihtii. Gieldda kontinuitehtaplána lea guovddážis dán čoahkkimis. Maŋŋelaš veaigin čoagganit gieldda jođiheaddjit vai sáhttá bisuhit dehálaš doaimmaid ovddos guvlui. Dás ságastallojuvvo man viidát sáhttá skuvllaid doallat rabas daidda mánáide geaid váhnemat leat kriittalaš servodatdoaimmain.

Loga dákko makkár doaimmaide dat guoská.

12.03.2020 Eaktodáhtolašguovddáš
Eaktodáhtolašguovddáš lea mearridan doallat Eaktodáhtolašguovddáža Deanus, nu maiddái Gilikafeaid Sirpmás, Deanodagas/Gohpis, Rustafielmmás/Suolováris, Buolbmágis ja Juovlavuonas gitta dás ovddos guvlui koronanjoammuma dihtii. Olahanjoavku lea erenoamáš hearkkes dilis njoammuma ektui.

12.03.2020 Gielda lea váldán adnui bargiid mátkkoštanráddjemiid
Mii leat bivdán min jođiheddjiid leat erenoamáš dárkilat makkár čoahkkimiidda ja mátkkiide min bargit sáhttet searvat. Dat dahkkojuvvo vai eastá njoammuma, ja sihkkarastá gealbbu ja kapasitehta organisašuvnnas. Dearvvašvuođabargiid hoavddain leat mii maid bivdán árvvoštallat lea go riekta sirdit luopmočađahemiid mat leat jurddašuvvon lagamus vahkuid áigge.

 

Hvorfor stenger vi ikke skoler og barnehager?
Vi følger de nasjonale rådene, og rettes oss etter disse. Per i dag har vi ikke påvist smitte for noen tilknyttet skole eller barnehage. Konsekvensene av å stenge skoler er svært store, og vil skape store utfordringer for barna og foreldrene. Det har også vært spørsmål om gym- og bassengtimer for elevene. 

Loga eanet dákko skuvllaid ja mánáidgárddiid birra.

Sáhttet go joavkkut ja searvvit jođihit iežaset doaimmaid?
Mii eat leat addán makkár ge ráddjehusaid joavkkuide ja servviide. Muhto mii oaidnit ahte nationála organisašuvnnain ja falástallanjoavkkuin leat iežaset njuolggadusat, ja addet iežaset rávvagiid sin miellahttojoavkkuide. Mii leat duhtavačča go nationála organisašuvnnat dahket iežaset árvvoštallamiid.

Áigu go gielda bivdit olbmuid garvit mátkkošteami eará riikkaide?
Mii bivdit juohke ássi čuovvut daid rávvagiid maid guovddáš eiseválddit addet juohke áigge. Rádjagieldan de lea váttis olbmuid mannamis Njuorggámii gávppašit, muhto lea álki olbmuid bivdi mannamis báruhis báikkiide ja guovlluide.

Deanu gielda bargoaddin áigu árvvoštallat dárbbašit go bargit vuolgit čoahkkimiidda ja kurssaide, ja lea go dárbu sirdit luopmoáiggiid. 

Sáhttet fitnodagat eastadit njoammunvára?
Lea álki eastadit njoammunvára, dehálaš cealkka lea dábálaš čorgesvuohta ja buhtisvuođa. Buhtistit sajiid gokko ollu olbmot guoskkahit lea vuollegisšielbmádoaibman. Ovdamearkka dihtii lea hui buorre fokuseret hivssegiid, uksageavjjaid, tráhppadoarjagiid, gávppašanvovnnaid, máksinterminálaid jnv. 

Gos gávnnat beaiváduvvon dieđuid?
Buoremus rávvagiid addet guovddáš eiseválddit. Gielda čuovvu dieđusge buot eiseválddiid mearrádusaid.
Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea várra dat dehálamos diehtojuohkingáldu. 
Helsenorge.no doppe maid leat seamma buorit dieđut.

Livččii buorre ahte ozat doppe dieđuid ovdal go válddát oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin dahje gielddain lagabut dieđuid dihtii.