Language Language Language Visning: A A A A A
toppbilde

OĐĐA BÁIKENAMAT DETNUI!

Evttohuvvon ođđa báikenamat namahis geainnuide Deanus lea dál sáddejuvvon gulaskuddamii Deanu gieldda servviide ja ovttasdusaide. Evttohusat vuođđudit 2004' gulaskuddamii Deanu gielddas. Deanu gielda háliida ain oažžut bures vuođuštuvvon evttohusaid. Buohkain lea lohpi evttohit, sihke ovttaskas olbmot ja searvvit/ovttastusat. Ođđa evttohusaid galgá čálalaččat sáddet reiven dahje e-poastan ovdal 15.01.2009.
Jeagilguolbba (Reinlavmoen)

Guhkes proseassa.  Čakčat 2004 hásttuhii Deanu gielda giliservviid árvalit namaid geainnuide main eai lean vel namat. Virgelobiid geažil, ášši ii dalle loahpahuvvon.  Dál lea ášši fas álggahuvvon, ja dat ođđa báikenamalávdegoddi mearredii iežas vuosttaš čohakkimis, 24.11.2008, ahte evttohuvvon namat namahis geainnuide galget sáddejuvvoŧ gulaskuddamii(mielddus 2). 1. mildosis leat buot namat  mat 2004' gulaskuddamis leat evttohuvvon.  Gulaskuddama maŋŋá dohkkeha nammalávdegoddi evttohuvvon namaid. Dasto sáddejuvvojit namat stáhta nammakonsuleanttaide geat dárkkistit čállinvugiid. Loahpalaččat meannuda fielddastivra namaid. Ođđa evttohusat, leat dán vuoro dušše geainnut viesuide mat leat juo gávdnomis.  Dán vuoro lea Deanu gielda vuoruhan geainnuid mat leat Deanu šaldis, ja geainnut gos leat máŋga ássanviesu.  Gielda áigu maŋŋelis addit namaid ja čujuhusaid ássanviesuide mat leat váldogeainnuid guoras (E6, RG 98, RG 890 ja RG 895).  Nammaevttohusaid eavttut:  2. mildosa eavttut vuođđudit vuolábealde namuhuvvon eavttuide.  Nammalávdegoddi mearredii čoahkkimis 24.11. ahte eavttut galget sáddejuvvot biras- ja kulturlávdegoddái ja gielddastivrii loahpalaš meannudeapmái.  Nammabidjan eavttut: almmolaš namat a) Dušše okta namma bidjojuvvo buot gielddageainnuide.  Nammaevttohus galgá leat ovtta dain gillii mat geavahuvvojit dan guovllus. b) Váldonjuolggadus galgá leat ahte namat mat juo leat gávdnomis galget geavahuvvot, dahje nammamolssaeavttut. c) Jus eai gávdno namat maid sáhttá geavahit, fertešit geainnut oažžut namaid luonttumearkkaid, šattuid, dahje ellid mielde mat leat guovllus d) Gos lea muhtun fitnodat, institušuvdna, doaibma dahje juoidá dan guvlui ahte dat lea šaddan dajaldahkan olbmuid gaskkas, sáhttá geainnu/guovllu namma čujuhit dan guvlui (ovdamearkka dihtii Skuvlageaidnu/ Skoleveien). e) Báikkit/geainnut fertešit oažžut olbmuid mielde nama gos sii leat áibbas čielgasit váikkuhan guvlui ja gos sii galggšit dahkkár gutni oažžut. f) Báikkit/geainnut eai sáhte oažžui namaid olbmuid mielde geat ain leat eallimin. g) Gos lea vejolaš de galggašii geavahit namaid gos ii leat  ”geaidnu” dahje ”vei” namas, dalle šaddet ivdnásut namat.